Sekretariu-Jeral ninia Reprezentante Espesial (hosi ne'e ba oin bolu naran: Administrador Tranzisional),
Kona ba autoridade fó ona ba nia iha Konselhu Seguransa Nasions Unidas ninia rezolusaun 1272 (1999) hosi loron 25 fulan Otubru tinan 1999,
Simu mós Nasions Unidas nia Administrasaun Tranzisional iha Timor Lorosa'e (UNTAET/NUATTL) ninia Regulamentu 1999/1 hosi loron 27 fulan Novembru tinan 1999 kona ba Autoridade Administrasaun Tranzisional ninian iha Timor Lorosa'e,
Hodi harii mekanismu konsultativu ida ne'ebé haree loloos partisipasaun Timoroan sira iha prosesu hakotu lia nian iha periodu administrasaun tranzisional nian iha Timor Lorosa'e, Hato'o hirak tuirmai:
Seksaun 1
Konselhu Konsultativu Nasional
1.1 Konselhu Konsultativu Nasional ida (iha ne'e ba oin bolu naran: Konselhu) iha ne'e harii atu hasa'e lia (eh fó sujestaun) ba Administrador Tranzisional ba buat hotu ne'ebé iha relasaun ho funsaun exekutivu no lejislativu sira Administrador Tranzisional nian, hanesan prepara ona iha regulamentu 1999/1 hosi loron 27 fulan Novembru tinan 1999 UNTAET nian.
1.2 Konselhu maka sei hanesan mekanismu boot liu iha ne'ebé reprezentante povu Timor Lorosa'e sira sei partisipa loloos iha prosesu hakotu lia nian iha periodu Nasoens Unidas nia Administrasaun Tranzisional iha Timor Lorosa'e nian, no liu hosi ne'ebé povu Timor Lorosa'e nia haree, preokupasaun, lisan, no interese sei hato'o.
1.3 Konselhu sei hanesan forum konsultativu ida hosi reprezentante povu Timor Lorosa'e sira no UNTAET. Buat ne'e sei la iha hanoin aat ba autoridade ikus nian hosi Administrador Tranzisional bainhira aplika responsabilidade hirak ne'ebé iha UNTAET nia liman ne'ebé iha rezolusaun Konselhu Seguransa 1272 (1999), nu'udár temi tiha ona ho Regulamentu UNTAET nian Nu. 1999/1.
Seksaun 2
Kompozisaun
2.1 Konselhu sei iha hamutuk membru na'in 15.
2.2 Membru Timoroan sira sei iha mós
(a) Reprezentante na'in hitu (7) hosi Konselhu Nasional hosi Rezistensia Timor Lorosa'e (hosi ne'e ba oin bolu naran: CNRT).
(b) Reprezentante grupu politiku nian hamutuk na'in tolu (3) la'ós hosi CNRT, ne'ebé iha tiha ona molok loron 30 fulan Agostu tinan 1999, loron konsulta popular iha Timor Lorosa'e;
(c) Reprezentante ida (1) hosi Kreda Katolika Romanu iha Timor Lorosa'e.
2.3 Numeru membru reprezentante sira hatudu iha Seksaun 2.2 (a) no (b) hosi regulamentu oras ne'e nian, no sira nia proporsaun, sei haleno barak rezultadu hosi konsulta popular loron 30 fulan Agustus tinan 1999.
2.4 Atu hatutan tan, Konselhu sei hatama mós Administrador Tranzisional no membru UNTAET na'in tolu (3 ) seluk, ne'ebé Administrador Tranzisauun sei hili.
2.5 Membru Konselhu sira nian Administrador Tranzisional maka sei foti. Maibé membru Timoroan sira hosi Konselhu, sei foti hafoin konsulta ho reprezentante ne'ebé hatudu tiha ona iha Seksaun 2.2 hosi regulamentu ida ne'e.
2.6 Administrador Tranzisional maka tur nu'udár presidente Konselhu, eh, bainhira nia la iha, Administrador Tranzisional sei hili ema ida atu hala'o serbisu iha nia fatin.
Seksaun 3
Rekomendasaun hosi Konselhu
3.1 Konselhu sei halo rekomendasaun kona ba planu exekutivu no lejislativu hirak ne'ebé maka signifikante duni.
3.2 Iha halo rekomendasaun kona ba planu sira, Konselhu sei hakaas an atu hetan konsensu. Hafoin buka oioin hodi hakaas an atu hetan konsensu hirak ne'e, Administrador Tranzisional sei hakotu lia balun tuir ne'ebé presiza atu haree loloos katak mandatu ne'ebé fó tiha ona ba UNTAET iha rezolusaun 1272 (1999) Konselhu Seguransa nian.
Seksaun 4 Konselhu sei harii mekanismu ba konsulta ho grupu sosiedade sivíl Timoroan, ho mós grupu relijiozus, feto, no foinsa'e sira. Mekanismu hanesan ne'e nia detalhes sei hala'o iha regras prosedimentu nian, prepara ona iha Seksaun 9 iha regulamentu ida ne'e.
Konsulta ho grupu sivíl sosiedade nian
Seksaun 5
Komite Setoral Hamutuk
5.1. Konselhu sei harii komite setoral hamutuk sira (hosi ne'e ba oin bolu naran: komite sira) atu haboot liu tan nia kapabilidade atu fó konselhu (eh sujestaun) ne'ebé natoon ba Administrador Tranzisional. Komite sira nia laran sei iha matenek na'in Timoroan no Internasional sira.
5.2. La ho diskunfia ba kriasaun komite sira ne'ebé autmenta tan, komite hirak ne'ebé atu harii sei hola konta ba setor hirak tuir mai ne'e.
(a) Agrikultura
(b) Edukasaun
(c) Rai (eh Ambiente)
(d) Finansa no Makro-Ekonomia (e) Isin-Di'ak (Saude) (f) Direitus Ema Nian (Direitus Humanus)
(g) Infrastrutura
(h) Administrasaun Lokal
(i) Rekursus Natural
5.3. Komite sira ne'e sei hanoin kona ba kestaun hirak ne'ebé Konselhu refere ba, no halo rekomendasaun ba kestaun hirak ne'ebé Konselhu sei konsidere.
5.4. Komite bele mós, tuir sira ninia inisiativu rasik, halo rekomendasaun ba Konselhu, tuir sira nia avaliasaun no sira nia matenek iha sira nia setor idaidak nian.
Seksaun 6 6.1. Hafoin foti tiha, membru idaidak hosi Konselhu sei halo juramentu eh deklarasaun solene hirak tuirmai ne'e iha Administrador Tranzisional nia oin:
Juramentu eh deklarasaun solene
"Ha'u (naran) jura hodi neon no laran tomak katak bainhira hala'o serbisu hirak ne'ebé fiar tiha ona mai ha'u nu'udár membru Konselhu Konsultative Nasional ida,
Ha'u respeitu no sei hala'o tuir rezultadu konsulta popular nian iha loron 30 fulan Agostu tinan 1999.
Ha'u sei promove dezenvolvimentu instituisaun demokratika ba Timor Lorosa'e ida ne'ebé independente no suporta serbisu Nasoens Unidas nia Administrador Tranzisaun iha Timor Lorosa'e nian; no
Ha'u sei partisipa tebetebes iha serbisu Konselhu nian no, iha tempu ne'e nia laran tomak, promove respeitu ba Direitus Ema Nian (Direitus Humanus) no prinsipius demokrasia nian. Ha'u sei hala'o ha'u nia serbisu la ho diskriminasaun ba parte naran ida hanesan seksu, rasa, kor, lian, relijiaun, politika eh opiniaun sira seluk, nasionalidade eh orijin sosial, asosiasaun ho nasionalidade kiik sira ida, propriedade, moris ka pozisaun seluk tan.
Ha'u sei hakribit violensia nu'udár dalan politika nian no ha'u sei buka atu haree loloos katak violensia la sei mosu tan iha Timor Lorosa'e".
6.2 Hafoin kompleta tiha juramentu (ka deklarasaun solene) hodi ko'alia, membru idaidak hosi Konselhu sei hatama kopia ida asina tiha ona hosi deklarasaun iha leten ne'e nian ba Administrador Tranzisional.
Seksaun 7
Hasai no hatama fali
7.1. Iha naran tempu ruma, karik, Administrador Tranzisional sei hatene tebes kona ba prova ruma ne'ebé membru sira hosi Konselhu viola prinsipiu sira ne'ebé hametin tiha ona iha juramentu, Administrador Tranzisional bele, hafoin konsulta tiha ho membru Konselhu sira, hasai membru hirak hosi Konselhu no hili fali ema seluk, tuir regulamentu ida ne'e nian.
7.2. Akontese karik membru ruma husik serbisu eh tun ka mate, Administrador Tranzisional sei hili fali membru foun ida ba Konselhu, tuir regulamentu ida ne'e nian.
Seksion 8
Sesaun Konselhu nian
8.1. Konselhu sei hasoru malu beibeik no sei tesi lia iha sesaun plenáriu, hafoin iha tiha ona korum (membru hirak ne'ebé maka presiza atu hala'o halibur ida) ne'ebé hakerek tiha ona iha regras prosedimentu nian, prepara ona iha Seksaun 9 hosi regulamentu ida ne'e nian.
8.2. Administrador Tranzisional, tur nu'udár prezident iha Konselhu, sei bolu hamutuk sesaun plenáriu sira Konselhu nian no prepara sira nia ajenda, hafoin konsulta ho membru Konselhu sira, hanesan bainhira presiza, maibé tenke dala ida iha semana rua nia laran.
Seksaun 9
Regras prosedimentu nian
Konselhu sei, iha sira nia halibur ba dala uluk nian, halo rasik sira nia regras prosedimentu nian.
Seksaun 10
Apoiu Teknika
Administrador Tranzisional sei fó suporte teknika no lojistiku hirak ne'ebé presiza Konselhu, hatama mós ho sekretariadu ida no fasilidade sira ba halibur nian.
Seksaun 11
Tama halo metin
Regulamentu ida ne'e sei tama halo metin ona iha loron 2 fulan Dezembru tinan 1999.
Sergio Vieira de Mello
Administrador Tranzisional